Riigikohus peab lubatavaks äriühingu juhatuse liikme nime avaldamist koos infoga ettevõtte võla kohta võla sissenõudmise (võlgniku survestamise) eesmärgil järgmistel tingimustel:

Võla tasumisele sundimise eesmärgil on lubatud avalikustada juriidilise isiku võlg koos registrist nähtuvate juhatuse liikmete andmetega. Kuid võla tasumisele sundimise eesmärgil ei või avalikustada koos juriidilise isiku võlaga endiste juhatuse liikmete nimesid, sest neil puudub võimalus võlgniku majandustegevust mõjutada.

Juhatuse liikme nime ei või avalikustada võlaga seoses ka siis, kui avalikustajale on teada, et see isik tegelikult ei saa mõjutada võlgniku majandustegevust. Avalikustajal ei ole kehtivate juhatuse liikmete puhul kohustust hakata ise seda uurima, kes või kas tegelikult saab mõjutada. Aga kui avalikustajale on selline asjaolu teatatud, siis peab avalikustaja seda arvesse võtma. Samuti peab avalikustatav info olema tõene ja ei tohi eksitada. Teisiti öeldes ei tohi avaldatud infoga jätta muljet, et võlgu on juhatuse liige.

Võla tasumise eesmärgil on õigus avaldada võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta kohaseid väärtushinnanguid. Lubatud on näidata juriidilise isiku võlga koos seotud isikutega ka negatiivses kontekstis, mida saab käsitada ka avaliku häbistamisena, kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega. Üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, ei järeldu iseenesest seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud. Ainuüksi maine kahjustamise eesmärk ei ole aktsepteeritav. Kui avalikustamise peamine eesmärk on kellegi maine kahjustamine, mitte võla kättesaamine, siis selline tegevus võib olla vastuolus heade kommetega.

Asjakohased Riigikohtu lahendid: 3-2-1-67-10 (21.12.2010) ja 3-2-1-80-13 (25.09.2013)

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon (Maksehäired)